Vaata kõiki avaldatud uudiseid
  Galerii

 

 

 

 

 

 

   
 
Vaata kõiki avaldatud uudiseid
Prindi
 
 

Olav Harjo – mees, kes internetiseerib kogu Eesti!

16.04.2010

Seitse kuud tagasi loodi Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, kelle ülesandeks on luua aastaks 2015 üle-Eestiline fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest kuni 1,5 km kaugusele.
 

Eesmärgi saavutamiseks peab sihtasutus järgneva viie aasta jooksul väljaehitama üle 6000 km optilisi kaableid ning looma üle 1400 võrguühenduskoha.

Informaator uuris Eesti internetiseerimise missiooni juhilt Olav Harjolt, miks seda kõike tehakse ning mis tänu sellele tulevikus paremini saab olema.

Kuidas sa sattusid selle projekti juhiks?
EstWin projekt sai alguse tegelikult juba 2008. aasta lõpus. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumisse (MKM) oli mitmelt poolt jooksnud kokku info, et Euroopa Liit (EL) soosib igati ülikiirete internetiühenduste (lairiba) arendust ning toetab seda ka rahaliselt. Selle peale tegi minister Juhan Parts Margus Püüale ülesandeks uurida, mida saaks ja tuleks Eestis selles valdkonnas ära teha. Margus siis pöörduski Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poole ettepanekuga mõelda välja mingi plaan, mida tuleks Eestis teha ja mida oleks vaja finantseerida EL-i poolt. ITL-i tegevjuht Jüri Jõema tegi kõikidele ITL-i liikmetele ettepaneku hakata asja arutama. Nendest aruteludest kooruski välja üks sellest teemast huvitatud inimeste seltskond, kes hakkasid seda teemat edasi arendama. Mulle endale oli ja on see lairiba teema olnud alati tuttav ja südamelähedane. Ma olen sellega olnud tööalaselt seotud juba väga mitmeid aastaid. Kuulusin ka aastaid tagasi MKM töögruppi, mille tulemusena valmis Eesti esimene lairiba strateegia. Lisaks olin just 2008. aasta sügisel teinud ühele ettevõttele uurimuse lairiba arendusest ning EL-i vahendite kaasamisest selle elluviimiseks. Seega oli üsna loogiline, et ma liitusin ka selle seltskonnaga, kes hakkas siis välja mõtlema, mida oleks Eestis vaja edasi teha. Edasi me moodustasime juba natuke ametlikuma töögrupi ning ajapikku kujunes välja nii, et mina olin selle töögrupi juht. Töögrupi töö tulemusena valmiski meil projekt EstWin ning saime sellele projektile heakskiidu kõigepealt MKM-st ning seejärel ka Vabariigi Valitsuselt. Kui projekt oli heakskiidu saanud, siis oli vaja hakata seda ka ellu viima ning selleks asutasime Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA). Aga nagu elus ikka, kui mõtled mingi asja välja, siis pead selle ise ka ellu viima. Ehk eelmisel suvel jätsingi muud tööd kõrvale ning hakkasin ELA juhatuse liikmeks ning samal ajal ka ainsaks töötajaks selles ettevõttes.

Kuidas sa selgitaksid lihtsale inimesele, mis asi on EstWin ja mis on see peamine põhjus miks selline projekt üldse algatati?
EstWin kitsamas tähenduses on ülikiire internetiühenduse (lairiba) viimine Eesti maapiirkondadesse. Selle projekti algatamiseks oli mitu põhjust. Peamine põhjus on, et nii ettevõtlus kui ka inimeste igapäevane elu on järjest rohkem seotud infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga. Väga palju suhtlust, infot ja meelelahutust toimub läbi elektrooniliste kanalite ning see maht kasvab väga kiiresti. Mahu kasv aga tingib selle, et paljud olemasolevad võrgud ei tule selle edastamisega enam toime. Kogu see info ei mahu enam läbi võrkude liikuma. Sellest tulenevalt tuleb välja ehitada uue põlvkonna võrgud, mis baseeruvad fiiberoptilistel kaablitel ning mis rahuldaks meie vajadusi ka aastakümnete pärast. Linnades hoolitsevad uue põlvkonna võrkude välja ehitamise eest telekommunikatsiooni operaatorid, kuna seal on konkurents ning see, kes soovib püsida konkurentsis, peab pakkuma ka häid teenuseid. Maapiirkondades konkurents üldjuhul puudub. Kuna maapiirkondades on ka potentsiaalsete klientide arv väga väike, samas vahemaad ning sellest tulenevalt ka investeeringute vajadused väga suured, siis ükski operaator sinna uusi võrke ehitama ei taha minna. Eestile on aga oluline, et terve riik areneks ühtlaselt, et ei tekiks suurt digitaalselt lõhet maa ja linna vahel. Et ka maal areneks ettevõtlus ja inimestel oleks võimalik ja hea maal elada. Sellest lähtuvalt leppisidki riik ja operaatorid kokku, et linnades arendavad operaatorid välja uued võrgud ning maal tuleb riik appi sellega, et toetab fiiberoptiliste kaablite ehitust.

Kas tunnetad ka teatud ühiskondlikku rolli või vastutuse koormat? On ju tegu mastaapse projektiga nagu kunagi oli kogu maa elektrifitseerimine?
Ma loomulikult saan aru, kui tähtis see projekt Eestile on. Seepärast ei ole võimalik, et see projekt ebaõnnestuks või et ma ei tuleks selle projekti juhtimisega toime. Nagu võib aru saada, on selles projektis väga palju erinevaid huvigruppe, kes kõik soovivad seda kusagile suunda rohkem suunata. Minu üks ülesanne ongi tasakaalustada erinevate huvigruppide soove ning püsida ise 100% neutraalsena. Mina lähtun selle projekti juhtimisel peamiselt ainult Eesti huvidest ja vajadustest. Kõikide huvigruppide soovide tasakaalustamine ja suunamine peab tagama meile peaeesmärgi täitmise, milleks on, et aastal 2015 oleks kõigil võimalik saada 100Mbit/s lairibaühendus. Samas ei saa ma öelda, et ma tunneksin mingit erilist rasket vastutuse koormat. Ma teen lihtsalt seda tööd, kuna see meeldib mulle.

Kui palju inimesi on (saab olema) hinnanguliselt selle võrgu ehitamisega seotud?
EstWin projekti juhtimine toimub meil ELA-s, kus koos minuga töötab hetkel neli inimest. Samas laiemalt on projektiga seotud veel palju inimesi mitmetest ministeeriumitest ning ettevõtetest. Võrkude projekteerimisega ja ehitamisega seoses hakkavad tööle sajad inimesed. Selleks, et saada ettekujutus tööde mahust võib näitena tuua, et siiani on ehitatud telekommunikatsiooni võrke kõikide firmade poolt kokku aastas ca 200 – 300 km. Meie tahame aga ainuüksi maapiirkonnas ehitada aastas üle 1000 km fiiberoptilisi võrke. Selline töömaht annab tööd väga paljudele projekteerimise ja ehitamisega tegelevatele firmadele.

Kui suur on võrgu arendamise investeering kokku ja kes seda rahastab?
EstWin võrgu investeering kokku saab olema ca 1 – 1,5 miljardit krooni (sõltub sellest, milliseks kujunevad ehitushinnad). Umbes 85% ulatuses finantseeritakse seda EL-i toetusfondidest ning 15% on ELA omafinantseering. Praeguseks hetkeks on kokkulepitud rahalised vahendid EL-i toetusfondidest 350 mln krooni ulatuses, millele lisandub ELA omafinantseering 40 mln krooni. Ehk selle 390 mln krooniga me läheme liikvele ning alustame esimeste projektide elluviimist.

Kellele hakkab teie poolt välja ehitatav võrk kuuluma ja missugune saab olema teenusepakkujate suhe selle võrguomanikuga?
EstWin võrk hakkab kuuluma ELAle. ELA on mittetulunduslik eraõiguslik asutus, mille ainus eesmärk ja tegevus on EstWin võrgu väljaehitamine ning selle hilisem opereerimine. ELA hakkab seda võrku välja rentima kõikidele operaatoritele ning riigiasutustele võrdsetel alustel ja kulupõhiselt. Kuna ELA ei tohi teenida kasumit ning CAPEX on väike tänu EL-i vahendite kasutamisele, siis saab olema selle võrgu kasutamine kõikidele vastuvõetavate hindadega, isegi vaatamata sellele, et maal on vahemaad pikad ja kliente vähe. Seega hakkavad teenusepakkujad olema ELA kliendid. Siinkohal oleks oluline meelde tuletada, et ELA poolt rajatav EstWin võrk on füüsiline valguskaablite võrk asulate keskustesse. Ehk ELA ei paigalda võrgule ühtegi seadet. Üldjuhul ei ehita ELA ühendusi ka lõppklientideni. Seega selleks, et lõppkliendid saaksid endale ülikiire internetiühenduse, peab teenusepakkuja rentima ELA käest fiiberoptilise kiu kuni asula keskuseni, panema sellele kiule töötama seadmed ning lisaks veel ka looma ühenduse kuni lõppkliendini.

Oskad Sa tuua konkreetseid näiteid, kuidas kõikjale ulatuv lairiba ühendus muudab meie elu paremaks?
Neid näiteid leiab iga päev meie igapäevasest elust. Kõik kes on proovinud töötada suurte andmemahtudega (andmebaasid, projektid, pildid, videod, vms) üle aeglase internetiühenduse, teab kui võimatu see on. Isegi saata e-posti, kus on juures mitme megane manus on väga raske. See aga on igapäevane reaalsus maal juba täna. Ehk selleks, et ettevõtetel ja ka inimestel (arhidektid, heliloojad, programmeerijad, kujundajad, jms) oleks võimalik maal töötada, vajavad nad oluliselt paremaid andmeside ühendusi kui täna on saadaval. Lisaks töötamisele on vaja häid ühendusi ka juba õppimiseks ning tegelikult ka osalemises ühiskonnas üldse. Muidugi ei ole lairiba ühendusi vaja ainult tähtsate ja vajalike asjade jaoks. Inimesed vajavad siiski ka meelelahutust ning seegi kulgeb järjest enam mööda lairibaühendusi. Kui linnas on näiteks inimesel võimalik videot laenutada kas mõnesaja meetri kaugusel asuvast videolaenutusest või üldse kodust lahkumata otse telerist, siis maal ei ole täna kumbagi võimalust. Lähim videolaenutus asub võibolla mitmekümne kilomeetri kaugusel linnas ning läbi aeglase internetiühenduse ei ole tule ka ükski film kohale. Kui aga lairibaühendus jõuab maale, siis jõuavad sinna ka kõik elektroonilised meelelahutuse vormid. Siinkohal tahaksin meelde tuletada, et me oleme alles väga arengu alguses. Me oleme igapäevaselt internetti ja andmesidet kasutanud vähem kui kakskümmend aastat ning selle ajaga on toimunud tohutu areng. Millised saavad olema need teenused mis kahekümne aasta pärast läbi lairibaühenduste käima hakkavad, ei tahaks siinkohal isegi ennustama hakata.

Oma uudistes on ELA öelnud, et ülikiire internet (100 Mbit/s) jõuab tõenäoliselt enne maapiirkondadesse kui linna. Miks nii?
Eks areng toimub tegelikult igal pool ning sellise mastaabiga ettevõtmised ei jõua igale poole korraga. Operaatorid arendavad täna väga jõuliselt uusi võrke välja linnades aga on selge, et ka nemad ei jõua igale poole kohe ja nüüd. On väiksemaid linnu, kuhu võibolla jõutakse hiljem ning on ka näiteks Tallinnas piirkondi, kus on olukord täna sama halb kui maal (näiteks endised suvilapiirkonnad linna äärealadel). Kui EstWin projektiga jõuab valguskaabel kusagile asulasse ning teenusepakkuja leiab võimaluse kohe seal alustada ülikiire interneti pakkumist, siis võib selles konkreetses asulas olla tõesti parem internet, kui kusagil Tallinna äärealal. Samas ei ole see väide, et 100Mbit/s internet jõuab maale enne kui linna, korrektne. Mitmetes piirkondades linnas juba täna pakutakse sellist ühendust, maale me pole ühtegi kilomeetrit kaablit veel rajanud.

Millal alustate esimeste võrkude rajamisega?
Minister Juhan Parts lubas ajakirjanduses, et võrkude rajamisega alustatakse peale lume sulamist. Praegu aknast välja vaadates näen veel mitmel pool lund, ehk aega veel natuke onJ Kui aga tõsiselt rääkida, siis võrkude rajamise ettevalmistus käib meil täie hooga. See toimub nii, et me võtame ette teatud hulk võrgu lõike ning hakkame neid detailselt planeerima (erinevate sihtgrupide huvid, võrgu ühenduskohad, trassid, jms). Kui planeering on valmis, paneme kokku teatud hulk lõike ning teeme selle paketi peale projekteerimis- ja ehitushanke. Hanke võitja igal lõigul alustab siis juba projekteerimisega ning kui projekt on valmis, siis algab reaalne ehitustöö. Praegu on meil just käimas esimene hange, kus me käisime välja 7 lõiku, millede kogupikkus on ca 400 km. Aprilli lõpuks peaksid selguma võitjad ning kui saame kiiresti riigilt ka vajalikud rahastamise otsused, siis saab mais juba alustada töödega. Reaalselt hakkavad traktorid võrke maha kündma juba selle suve jooksul.

Milliseid takistusi olete kohanud projekti elluviimisel senimaani?
Eks sellise mastaabiga projekti juures on alati palju erinevaid huvisid ning kindlasti ka neid kes vahest „kaikaid kodaratesse loobivad“. Aga rohkem olen ma siiski kogenud palju positiivset suhtumist. Eriti maal elavad ja töötavad inimesed, kelle jaoks on see projekt ülioluline, on andnud meile palju positiivset tagasisidet. Nende peamine mure aga on, et kas juba kiiremini ei saaks. Seega ei tahaks rääkida takistustest, kuna ületamatuid takistusi ei ole olemas.

Jõudu ja jaksu ELA-le!
 

Allikas: informaator.ee  http://www.informaator.ee/olav-harjo-mees-kes-internetiseerib-kogu-eesti/

©2009 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus |  Harju 6, Tallinn 10130, Eesti |  Tel. 6310 555 |  info[at]elasa.ee 
 
 
Soodne koduleht