Põhikiri

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus põhikiri on kinnitatud 11. veebruaril 2010.a. asutajate otsusega.

  1. Üldsätted
  2. Sihtasutuse eesmärk
  3. Juhtimine
  4. Vara
  5. Majandustegevus ja aruandlus
  6. Audiitor
  7. Põhikirja muutmine
  8. Tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
  1. Üldsätted
    1. Sihtasutuse nimi on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus. Sihtasutuse nime tõlge inglise keeles on Estonian Broadband Development Foundation.
    2. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
    3. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
    4. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, Euroopa Liidu põhimõtetest ning käesolevast põhikirjast.
  2. Sihtasutuse eesmärk
    1. Sihtasutuse eesmärkideks on:
      1. Lairiba võrgu loomine ja arendamine, sealhulgas lairibavõrgu kavandamise, planeerimise, projekteerimise ja ehitamise korraldamine;
      2. Lairiba võrgu opereerimise ning jätkusuutliku majandamise ja haldamise korraldamine;
      3. Eelmärgitud eesmärkide täitmiseks vajalike finantsvahendite hankimine, sealhulgas, kuid mitte ainult asutajatelt, sihtasutuse majandustegevusest, erinevatest toetusfondidest ja abiprogrammidest.
    2. Eelmärgitud eesmärkide täitmisel lähtub sihtasutus muuhulgas järgmistest põhimõtetest:
      1. Lairiba võrgu ülesehitus peab tagama elektroonilise side infrastruktuuri ühtse ja tervikliku toimimise;
      2. Kõigile sideettevõtjatele peavad olema tagatud võrdsed võimalused võrgule juurdepääsuks ning olemasolevate võrkudega sidumiseks/ühendamiseks;
      3. Tagatud peab olema sideettevõtjate poolt tehtud investeeringute kaitse ning tegutsetakse konkurentsi põhimõtteid järgides.
  3. Juhtimine
    1. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.
    2. Nõukogu rolliks on kavandada ja korraldada sihtasutuse tegevust ning teostada juhatuse tegevuse suhtes vastavalt seaduses sätestatule järelevalvet. Sihtasutuse nõukogu juhindub oma tegevuses asutajate poolt asutamisotsuse tegemisel kinnitatud sihtasutuse üldistest tegevuspõhimõtetest, temaga sõlmitud kirjalikust nõukogu liikme lepingust, põhikirjast, nõukogu otsusega kehtestatud töökorrast ja kehtivatest õigusaktidest.
      1. Nõukogu pädevuses on järgmised küsimused:
        1) sihtasutuse tegevuspõhimõtete s.h investeerimispõhimõtete kehtestamine;
        2) nõukogu töökorra reeglite kehtestamine;
        3) sihtasutuse aastaeelarve kinnitamine;
        4) majandusaasta aruande kinnitamine;
        5) nõukogu esimehe valimine;
        6) juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
        7) juhatuse liikmele korralduste andmine;
        8) audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise korra määramine;
        9) siseauditi korraldamise tagamine;
        10) põhikirja kohaselt igapäevase tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks juhatusele nõusoleku andmise otsustamine;
        11) juhatuse liikmega tehingu tegemise, tehingu tingimuste ja tehingus esindaja määramine ning õigusvaidluse pidamise ja selles esindaja määramine.
      2. Nõukogul on kuni seitseteist (17) liiget, kes määratakse ja kutsutakse tagasi järgmiste põhimõtete alusel: asutajatest on AS-l Levira, AS-l Televõrgu, AS-l Eltel Networks ja AS-l Ericsson Eesti õigus määrata üks (1) nõukogu liige ja AS-l Tele2 Eesti, AS-l Elisa Eesti, Elion Ettevõtted AS-l ning AS-l EMT on õigus määrata 3 (kolm) nõukogu liiget. Lisaks on majandus- ja kommunikatsiooniministril õigus määrata ministeeriumi esindajana üks (1) nõukogu liige.
      3. Nõukogu liikme volituste kestvuseks on kaks (2) aastat. Nõukogu liikmeks saab valida isiku, kes on enda valimiseks andnud nõusoleku.
      4. Nõukogu liikmele võidakse maksta tasu tema ülesannete täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Nõukogu liikmetega sõlmitakse kirjalikud nõukogu liikmete/konfidentsiaalsuse lepingud, mille tingimused peavad olema heaks kiidetud asutajate poolt. Konfidentsiaalsuse kokkulepped peavad muuhulgas kehtestama nõukogu liikmetele nii sihtasutuse konfidentsiaalse info hoidmise kohustuse kui ka tingimused tagamaks hangete konfidentsiaalsuse.
      5. Nõukogu koosseisus muudatuste tegemise, sh nõukogu liikme volituste pikendamise, nõukogu liikme tagasikutsumise ja uue nõukogu liikme valimise, pädevus kuulub igale asutajale. Nõukogu liikme võib tagasi kutsuda igal ajal, olenemata põhjusest. Nõukogu liikme määraja on kohustatud vastava otsuse vastuvõtmisest koheselt informeerima sihtasutuse juhatust ja nõukogu esimeest, saates talle koopia vastavast otsusest ja uue nõukogu liikme nõusoleku enda valimise kohta.
      6. Igal asutajal on õigus talle põhikirjast tuleneva nõukogu liikme määramise õigusest loobumiseks, sh võib iga asutaja loobuda nõukogu liikme määramise õigusest alaliselt või tema poolt määratud perioodiks ajutiselt. Need asutajad, kellele on antud mitme nõukogu liikme määramise õigus, võivad loobuda kas kõigist või ainult osadest tema poolt määratavate nõukogu liikmete määramise õigusest. Vastavast loobumise soovist tuleb teavitada teisi asutajad kirjaliku avaldusega, mis peab muuhulgas sisaldama tähtaega, millest alates asutaja ei soovi oma õigust teostada ning kellele ta soovib vastava õiguse loovutada. Samuti tuleb näidata, kas ta loobub vastavast õigusest alaliselt või ajutiselt. Viimasel juhul tuleb ära näidata ka konkreetne periood, mil asutaja loeb ennast õigusest loobunuks. Asutaja, kellel on õigus mitme nõukogu liikme määramiseks, peab lisaks avaldama, mitme nõukogu liikme määramise õigusest ta loobub. Avalduses sisalduvad tingimused on asutajatele järgimiseks kohustuslikud.
      7. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ning juhatab nõukogu koosolekuid ja aseesimehe, kes asendab nõukogu esimeest tema äraolekul. Nõukogu esimees ja aseesimees loetakse valituks, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ning kandidaat saab vähemalt 2/3 häältest. Nõukogu esimees ja aseesimees valitakse üheks (1) aastaks. Ühest ettevõttest või ettevõtete grupist ei saa valida nõukogu esimeest ega aseesimeest kaheks järjestikuseks ametiajaks.
      8. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, nõukogu esimehe äralolekul nõukogu aseesimees ja nõukogu aseesimehe äraolekul teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe (2) nädala jooksul alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel või audiitoril õigus koosolek ise kokku kutsuda. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmete nimekirja kantud nõukogu liikmetele kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kümme (10) päeva enne koosoleku toimumist. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord. Nimetatud tingimused määratakse nõukogu koosoleku kokkukutsuja poolt.
      9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud üle poole nõukogu liikmetest ning kohal on sealhulgas nõukogu esimees või aseesimees.
      10. Igal nõukogu liikmel on õigus nõuda nõukogu koosoleku päevakorda täiendavate küsimuste võtmist. Küsimuse, mida ei olnud nimetatud nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates, võib päevakorda võtta vähemalt 2/3 koosolekul osalevate nõukogu liikmete nõusolekul. Igal nõukogu liikmel on üks (1) hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral on nõukogu esimehel otsustav hääl. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab allkirjaga. Nõukogu esimehe puudumisel on otsustav hääl nõukogu aseesimehel, tema puudumisel teda asendaval nõukogu liikmel. Koosolekul esindatud, aga füüsiliselt eemal viibivad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, kui edastavad oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
      11. Nõukogu võib koosolekut pidada ja otsuseid vastu võtta füüsiliselt koosolekut kokku kutsumata. Nimetatud koosolekute pidamise ja otsuste vastuvõtmise protseduuri sätestab nõukogu.
      12. Nõukogul on õigus tutvuda sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi esitamist.
      13. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Igapäevase majandustegevuse raamest väljuvateks ei loeta tehinguid, mis on tehtud sihtasutuse varaga sihtasutuse eesmärkide täitmiseks ning lähtudes käesolevas põhikirjas sätestatust ja nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest.
      14. Nõukogu liikmed vastutavad nõukogu liikme lepingu, seaduse, asutajate poolt kehtestatud tegevuspõhimõtete, nõukogu poolt kehtestatud sihtasutuse siseste reeglite ja põhikirja, samuti muudest nõukogu liikmetele kohalduvatest aktidest ja dokumentidest tulenevate nõuete rikkumise ja nendest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest. Kahju tekitanud nõukogu liikmed vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
      15. Eelmises punktis nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara arvel.
      16. Nõukogu liige vabaneb vastutusest sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku või sihtasutust kahjustava otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.
      17. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu või tema valinud asutaja ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme või tema valinud asutaja sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus või võivad olla vastuolus sihtasutuse huvidega. Nimetatud reegel kehtib muuhulgas sihtasutuse poolt kaupade ja teenuste sisseostmiseks korraldavate hangete läbiviimisega seotud tehingutele nõusoleku andmisele.
    3. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.
      1. Juhatus koosneb ühest (1) liikmest, kes määratakse kolmeks (3) aastaks sihtasutuse asutamisel asutajate poolt asutamisotsusega. Pärast sihtasutuse asutamist, otsustab Juhatuse liikme määramise või tagasikutsumise Nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek.
      2. Juhatuse töökord ja muud tingimused (sh tasustamine) määratakse kindlaks juhatuse liikmega sõlmitavas lepingus. Lisaks peab juhatus järgima nõukogu seaduslikke korraldusi, sihtasutuse põhikirja, sihtasutuse siseseid reegleid (sh juhatuse ja nõukogu poolt kehtestatud reegleid) ning kehtivaid õigusakte. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
      3. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
      4. Juhatus oma ülesannete täitmiseks:
        1) juhib sihtasutuse igapäevast tegevust, sh korraldab põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks kaupade ja teenuste sisseostmiseks vajalike hangete läbiviimist;
        2) tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;
        3) korraldab sihtasutuse raamatupidamist, sh tagab majandusaasta aruande koostamise ja selle audiitorite poolt kontrollimise ning registrile kinnitatud aruande õigeaegse esitamise;
        4) esitab nõukogule kinnitamiseks sihtasutuse aastaeelarve ja tegevuskava ning teeb vajadusel nõukogule ettepanekuid eelarve muutmiseks;
        5) tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades mh nõukogu poolt kehtestatud põhimõtteid ja lähtudes nõukogu poolt vastu võetud otsustest;
        6) käsutab oma volituste piires sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja avab arveid krediidiasutustes;
        7) sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepinguid;
        8) annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;
        9) esitab vähemalt kord nelja kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teavitab nõukogu koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
        10) täidab muid seadustest, käesolevast põhikirjast ja muudest juhatusele kohalduvatest dokumentidest tulenevaid ülesandeid.
      5. Sihtasutuse ja juhatuse liikme vahel tehingu tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek. Ilma nõukogu nõusolekuta sihtasutuse ja juhatuse liikme vahel tehtud tehingud on tühised.
  4. Vara
    1. Sihtasutus on vara omanik.
    2. Sihtasutuse vara kasutatakse sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
    3. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seaduse ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades seejuures nõukogu otsuseid ja nõukogu ja juhatuse poolt kehtestatud põhimõtteid.
    4. Sihtasutusele üle antavad rahalised vahendid kantakse sihtasutuse arvelduskontole. Sihtasutusele üle antav muu vara antakse sihtasutuse juhatusele üle vastavate lepingute ning üleandmis-vastuvõtu aktide alusel, vajadusel tuleb teha registrites omandiõiguse üleminekut kajastavad kanded.
  5. Majandustegevus ja aruandlus
    1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
    2. Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus majandusaasta aruande koostamise ning esitab selle audiitori(te)le kontrollimiseks. Hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest esitab juhatus majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks.
    3. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.
    4. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
  6. Audiitor
    1. Sihtasutusel on oma audiitor(id), kes määratakse ja kutsutakse tagasi nõukogu poolt. Audiitori(te) volituste tähtaeg on kolm (3) aastat. Nõukogu esitab audiitor(ite) määramise otsuse ja määratud audiitorite nõusolekud viivitamatult juhatusele.
    2. Audiitorite arvu ja tasustamise korra määrab nõukogu.
    3. Audiitori määramiseks peab olema tema nõusolek.
  7. Põhikirja muutmine
    1. Põhikirja võivad muuta kõik sihtasutuse asutajad ainult ühiselt. Nõukogu võib sihtasutuse põhikirja muuta üksnes seaduses ette nähtud juhtudel.
    2. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb põhikirja muuta, kuid nõukogu või asutajad seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus.
    3. Põhikirja võib muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
    4. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest.
  8. Tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
    1. Sihtasutuse ühinemise ja jagunemise otsustab nõukogu vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
    2. Sihtasutuse vabatahtliku lõpetamise otsustavad sihtasutuse asutajad, muudel juhtudel toimub sihtasutuse lõpetamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerijaks on sihtasutuse juhatuse liige.
    3. Likvideerijal on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras.
    4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotatakse asutajate vahel proportsionaalselt vastavalt sihtasutusele asutajate poolt asutamisotsuse kohaselt üleantud vara väärtusele selle üleandmise hetkel.
    5. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutaja otsusel kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasustusena juhul kui teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse ette.